Kui G2 õpilased jõudsid 15. oktoobril ülemöödunud sajandi rahvusliku ärkamisaja keskusesse Tartusse, oli Eesti esimesest üldlaulupeost möödunud juba 156 aastat. Neid kaugeid, kuid Eesti kultuuriloos nii olulisi aegu, maamärke ja tähendusi käiski G2 järjekordsel kultuuriainete lõimitud õppekäigul oma silmaga kaemas ja kõrvaga kuulamas. 

Enamik õpilasi külastas Eesti Üliõpilaste Seltsi esmakordselt, kuid just seal sündis „Kalevipoja“ ühislugemistest teadlik hariduslik ja kultuuriline liikumine, mille mõju muutus aja jooksul kordades suuremaks, kui esialgu julgeti loota. EÜSi maja, mida on nimetatud esimeseks eesti rahvusliku arhitektuuri esindajaks, pakkus palju huvitavat ja ootamatut. Mõnda ruumi said külastada vaid poisid ja tüdrukutel tuli sellega leppida, sest nii on traditsioone austavas akadeemilises meesorganisatsioonis kombeks. Saime teada, et meie kõige võimsam sümbol – Eesti rahvus- ja riigilipp – on tihedalt seotud just selle seltsiga ning sinimustvalge lipu sünnipäev on 4. juunil. Sel päeval, 1884. aastal, õnnistati Otepää kiriklas Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp. 

Maarja kirikut on nimetatud õigusega laulupeokirikuks, sest seal kõlasid 1869. aastal esimese üldlaulupeo peaproovis ligi 800-pealise meeskoori esituses ühislaulud. Kirik on hetkel taastamisjärgus, sest nõukogude ajal kasutati seda spordisaalina, kuid see ei kahanda tema tähtsust meie kultuuriloos. Tunnetasime, et viibime ruumis, kust on alguse saanud tänaseks päevaks UNESCO kultuuripärandi nimistusse jõudnud laulupidude traditsioon. Ka meie laulsime kirikus ühiselt „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…“, aga arvatavasti kõlas sajandite tagune lauluvägi võimsamalt. Ütlemata kaunis oli aga meie Mia lauldud ja õpetaja Katrini poolt orelil saadetud „Sind surmani“. Ka see lugu oli esimese laulpeo repertuaaris. Aleksander Kunileiu loo teine tulemine oli laulva revolutsiooni ajal, mil Alo Matiisen tegi sellele oma seade. Väitel, et eesti rahvas on end kahel korral ajaloos vabaks laulnud, on sügav sisu. 

Tartu Ülikooli rolli eesti haridus- ja kultuuriloos ei ole võimalik üle hinnata. TÜ ajaloo didaktika kaasprofessori Anu Raudsepa lühiloeng Eesti haritlastest 19. sajandil ning eesti keelest ja eesti keelsest õppest näitas akadeemilist taset ja vaimu. Ootamatult võimsalt ja samas väga tundlikult mõjusid romantismiajastu heliloojate E. Griegi ja F. Schuberti klaveripalad H. Elleri muusikakooli õpilaste esituses. Õhus oli tunda akadeemilist pidulikkust. Tartu Ülikooli valgete sammastega aulas on ajast aega saanud kokku teaduslik vaim ja vaba looming ja meil oli võimalus selle puudutusest osa saada. 

Päeva mahtusid veel jalutuskäik üle sügiseselt kuldse Toomemäe, ühine lõunasöök Ülikooli Vanas kohvikus ning arutelud töölehtede ülesannete üle: kes oli see ärkamisaegne suurmees, kes sõnastas rahvusliku ideoloogia alused – et eestlased peavad saama suureks vaimult? Või kes oli Aleksandrikooli peakomitee president? Muidugi oli see Jakob Hurt. Just tema algatatud vanavara ja rahvaluule kogudest on alguse saanud Eesti Rahva Muuseum. Päeva väärikaks finaaliks oligi rahvusvaheliselt tunnustatud, võimsa ja modernse arhitektuuriga ERMi külastus. Vabadus ise teha endale omas tempos muuseumituur leidis üksmeelselt head tagasisidet. Õpetajatelt oli siiski üks palve: leida üles saal, kus on hoiul ajaloolise sinimustvalge lipu originaal – just see, millest räägiti EÜSis. 50 nõukogude aastat oli lipp peidetud EÜSi liikme kodutalu korstna jalamisse ja ootas õiget aega väljatulemiseks. Peidukohast olid teadlikud vaid üksikud. Õnneks jõudis lipp ära oodata Eesti vabanemise. 

Ring saigi täis. Rahvuslikest ärkamisaja ideedest ja lootustest oleme jõudnud tänasesse vabasse ühiskonda. Aleksandrikooli mõttest luua eesti noortele omakeelne keskharidust andev kool oleme jõudnud Tabasalu Gümnaasiumisse. Teie käes on nüüd vastutus ja privileeg hoida eestluse aateid ja pürgimusi. Kas teis on jätkuvat tahet saada vaimult suureks? Kas olete valmis selle nimel pingutama? 

Lõpetuseks väike seik, mis tegi kultuuriainete õpetajatel südamed soojaks. Kohtusime Tartu Ülikooli ees värskete Tabasalu Gümnaasiumi vilistlaste ja Tartu Ülikooli üliõpilastega, kes olid meid tervitama tulnud. Aitäh, Anee Trisberg ja Rahel Luik – tegite päeva päikselisemaks! Saime kinnitust, et Tabasalu Gümnaasiumist saab hea hariduse ja meie noortele on kõik teed avatud – tuleb vaid ise tahta. 

Suur tänu, kallid G2 õpilased ja mentorid, et meiega kaasa tulite ja kaasa mõtlesite! Järgmine kultuuriainete projekt avab meile juba 20. sajandi ukse!

Kultuurivaldkonna eestvedaja ja ajalooõpetaja Ave Kallas